Wednesday, May 7, 2008

Doktorandide kohtumine minister Tõnis Lukasega

2. mail külastasime viie doktorandiga haridus- ja teadusministeeriumis minister Tõnis Lukast. Ligi pooleteise tunnise kohtumise käigus arutati mitmel doktorandidele olulisel teemal. Tuleb muidugi mainida, et see mis on oluline teema doktorandidele on oluline kogu ühiskonnale.

Minister Lukas on eest vedamas doktorantuuri uuenduskuuri, mis vähemalt idee kohaselt peaks parandama doktorandide võimalusi nii riigisiseselt kui ka soodustama teadmiste impordi välisülikoolidest. Doktorantuuri muutmine rohkem doktorikoolide põhiseks ja ülikoolide ühiste õppekavade moodustumine peaks soodustama nii juhendajate leidmise võimalusi kui ka teadmiste valdkondadevahelisust. Mõttetu ülikoolidevahelise konkurentsi ja veel-enam ülikoolisisese konkurentsi asemel tuleks keskenduda ühisele jõupingutusele doktoriõppe võimaluste parendamisele meie pisikeses riigis tervikuna.

Mina olin ainuke rakendusteaduste esindaja ning panin ministrile südamele, et teaduse rahastamise kriteeriumid eelistavad põhjendamatult ebaproportsionaalselt alusteaduste rahastamist. Loomulikult on alusteadused oluline teaduse tegemise koht ja võimalus, kuid Eesti riigi majanduse seisukohalt on oluline väärtustada ka rakendusteaduste otsest majanduslikku väljundit. Seega vajab teaduse rahastamise skeem korrektuuri, et soodustada innovatsiooni, mis algab ülikoolist rakendusuuringutega ja lõppeb riigi majanduses eduka realiseerimisega.

Minister isiklikult on poolt ka ideele, et peale doktorikraadi kaitsmist kustutatakse doktoril õppelaenu jääk. Samuti on hr Lukas poolt tõstma doktorandide toetust järk-järgult ning seda jagama senise 10 kuu asemel terve aasta jooksul. No 6000 krooniga ei saa üks elu alustav teadlane ju ära elada!!!

Lahkudes nõustusid kõik osapooled, et see kohtumine ei jää viimaseks.



Tuesday, April 22, 2008

Inimkonna jätkusuutlikkus Maal ja Mõistlik Maamuna

Käimas on Maa aasta ning täna on Maa päev - Mõistlik Maamuna rõõmustab ja tunneb end olevat asja sees. Maa päeva hakati pidama juba kuuekümnendate lõpus. Tegelikult on aga Maa päev hoopiski iga päev!

Mõistilk Maamuna kutsub kõiki ühiskonna algosakesi mõtlema natuke laiemalt kui on seda meie igapäevane elu. Mõelgem hetkeks:

....lõpmatus avaruses on üks galaktika, mille äärealal on üks täht, mille ümber pöörlevad taevakehad...

...erinevate kokkusattumuste tulemusel on ühel nendest taevakehadest moodustund ümber planeedi atmosfäärikiht, mis koosneb erinevatest gaasidest....

...erinevate kokkusattumiste tulemusel on moodustund nii gaasiline kui ka tahkeainelne kooslus, kus on tekkinud keerulisemad molekulid...

... nendest algosakestest on moodustunud aja jooksul rakud, rakkudest hulkraksed...

... üheks hetkeks olid asjad arenenud niikaugele, et kokku oli pandud päris keeruline, kuid toimiv süsteem, mille hulka lisandus hiljuti ka Homo Sapiens...

... mingi hetk hakkas Homo Sapiens mõjutama oma elupaika, mmm märkimisväärselt...

Küsimus: "Miks arvab Homo Sapiens, et tal on õigus
Maad ära kasutada ning seejuures arvata, et ta ise ellu jääb"?

Vastus: "Kui Homo Sapiens ei hakka taipama ega tegutsema, siis Homo Sapiens ei jäägi ellu"

Peale seda mõtisklust tuleks tegutseda, Maa poolt mitte vastu!! Lähme korjame ka Eesti metsadest prügi ära! http://www.teeme2008.ee/

Mõistlik Maamuna teine number "Mille kulul me elame" jutustabki sellest, kuidas inimene on nii nii iseenesest mõistetavaks võtnud Maa kulul elamise. Kas me tahame, et meie lapselapsed küsiksid endalt ahastusega "KAS NAD SIIS EI TAIBANUD, MILLE KULUL NAD ELASID"?!


Otsige Mõistlik Maamuna Rahva Raamat ja Apollo raamatupoodidest. www.maamuna.ee

Friday, April 4, 2008

Kuidas arendab Eestit teaduskonverents Koreas?

Nagu ma ka juba varem kirjutanud ja öelnud olen, on konverentside külastamine oluline viis uute teadmiste ja värskeima teadusteabe impordiks. See on vajalik, kuna meil endal ju pole kõikvõimalike alade uurimis- ja arenduskeskuseid. Niisiis tuleb olla kursis sellega, mis maailmas pragu tehakse ja kuhu suunas liigutakse ning püüda seda ära kasutada kodumaa huvides. Mõeldud-öeldud - käidud.

Niisiis toimus Koreas Jeju saarel IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) rahvusvaheline konverents "Power-Line Communication and its Apllication 2008". Põhimõtteliselt tähendab see elektrivõrgu kasutamist andmeside edastuseks. Näiteks jõuab internet või telepilt kasutajani mööda elektrijuhtmeid, mitte spetsiaalselt veetud kaableidpidi. Konverents toimus juba 12-ndat korda ning on maailmas ainus seda teemat käsitlev konverents.

Eestit oli esindama palutud Mõistlik Maamuna tegevjuht ja visionär Rando Pikner, mina, kes ma pidin enda peale võtma ka kogu Baltikumi ja Skandinaavia esindamise. Osavõtjaid oli saabunud kõikjalt üle maamuna. Konverents toimus kolm pikka päeva, mille käigus esitleti uusimaid uurimisteemasid, tehtud ja käimasolevaid reaalse väljundiga projekte ning tutvustati ka arengusuundasid. Esimesed kaks päeva olid rohkem teoreetilise vaatenurgaga, viimasel päeval aga tutvustati rohkem reaalseid lahendusi ja kohe-kohe käimaminevaid arendusprojekte.

Mis seal salata, nii nagu ka arvatud, oli konverents hea inspiratsiooni allikas ning mis väga oluline, sai loodud kontakte PLC ala inimestega üle maamuna. Nagu ka juba varem kogetud, tulevad parimad kontaktid mitteformaalse isikliku suhtlemise tulemusena õhtusöögilauas või ööklubis lõbusalt aega veetes. See ongi just nimelt see, mis jääb puudu raamatute, interneti ja ajakirjade kaudu teadusteabe otsimisel. Teades, et inimkontaktid on hindamatud, olengi mina seda meelt, et erinevate alade tippkonverentse tuleks külastada pidevalt. Selleks peaks olema spetsiaalne riiklik fond, mis rahastab sõite ja osavõttu.

Siit palve riiklikele organitele – laske Eestil saada teadmistepõhiseks riigiks, koolitades huvitunud üliõpilasi konverentsidel osalemisega. Hindamatud kontaktid muu maailmaga tõstavad oluliselt tõenäosust, et me leiame SELLE ala, millega tuua riiki raha ja edendada meid veel rohkem heaoluühiskonnaks.


PS. Ja ärge nimetage teadusturismi negatiivse tooniga!!!

Sunday, March 23, 2008

Seoste aimamise vajalikkusest

Mina väidan, et mida interdistsiplinaarsem on inimese mõtteviis, seda paremini tema aju erinevad osad töötavad ja seda rohkem ideid inimesel tekib.


Üks väike näide ökoloogilisest seosest vanatüdrukute arvu ja punase ristiku seemnete saagi vahel:

Mida rohkem on vanatüdrukuid, seda rohkem on kasse, mida rohkem on kasse, seda vähem on hiiri, mida vähem on hiiri seda rohkem on maamesilasi, mida rohkem on maamesilasi seda rohkem nad tolmendavad ristikut ja seda rohkem tuleb ristiku seemneid.


Teine näide uudishimu ja isikliku jõukuse vahelisest seosest:

Mida rohkem inimene küsib küsimusi "miks", "kuidas" ja "millal", seda suurem on võimalus tal saada vastus oma küsimustele. Mida rohkem küsimusi vastatakse, seda rohkem ta aru saab ehk mõistab. Mida rohkem ta mõistab, seda paremini tema pea tööle hakkab. Mida paremini ta pea töötab, seda suuremaks kasvab tõenäosus millegi uue välja mõtlemiseks. Selle tõenäosuse suurenemisega kasvab tõenäosus parema kvaliteediga ideede tekkimiseks. See viib uute väärtuste loomiseni ja potentsiaalselt ka isikliku jõukuse saavutamisele.

Kui kellelgi tuleb pähe mõni huvitav seoste võrgustik, kommenteerige julgelt - see aitab mind ja ka kõiki teisi lugejaid.

Monday, March 10, 2008

Kanepikasvatajast energeetikuks

Ikka ja jälle on aegajalt kuulda politseioperatsioonidest, mille käigus tuvastati kanepikasvatus. Mõned suuremad, mõned väiksemad istandused, kuid vaeva tuleb näha igal juhul. Eesti oludes sellise taimeliigi kasvatamine on pigem väljakutse kui naljategemine. Mitte iga inimene pole võimeline kanepi taimi suureks ja rammusaks kasvatama, kuigi väidetavalt kanep umbrohu alla liigitatakse.

Olgugi, et paljud sordid sisaldavad psühhotroopset ainet THC, jätkub ka sellised sorte, millest on võimalik toota muud vajalikku. Juba Kristuse eelsel ajal Hiinas valmistati kanepist paberit. Kanepinöör ja köis oli samuti taime tugeva kiulise struktuuri tõttu hinnatud. Istutades näiteks lesta kala teatud geeni kanepi genoomi, õnnestuks ehk tekitada ka meie kliimas edukalt kasvav sort. Miks?

Nüüd on kanepi taim muutunud oluliseks üheaastaseks energiakultuuriks millest saab valmistada biodiislit. Selle asemel, et kinninabitud kanepikasvataja seaduserikkumises karistada, tooge ta hoopis minu jutuajamisele. Neid inimesi, kes saavad taimedega hästi läbi, tuleb hinnata ja nende oskusi edasi arendada. Nii võib muuta ühe meie ühiskonnamure suure luubi all olevaks üllaks ja kasumlikuks ettevõtmiseks. Või mis?

Monday, March 3, 2008

Koolijuhtide poolehoid Mõistlikule Maamunale

Teadupärast toimus eelneval neljapäeval ja reedel 28.02-29.02 Pärnus Koolijuhtide Aastakonverents 2008. Strand konverentsisaalis olid esindatud kõikide koolide juhid üle Eesti. Mina olen selliste ürituste poole ikka tõmmet tundnud ning seda enam, et osavõtjad olid seekord ju eriti asjalikud, targad ja vajalikud inimesed, otsustasin ka mina sinna hiilima minna. Mõeldud-tehtud.

Enne veel kui mainitud konverents algas, toimus Pärnu Maavalitsuses maakondlike haridusjuhtide ehk Hariduskorralduse Nõukoja igakuine koosolek, millest ka mina ametlikult osa võtsin. Nii-et Pärnus oli möödunud nädalavahetusel tunda erakordset hariduse hõngu.

Igatahes 28.02 kauplesin ma korraldajalt Inglise Kolledži direktorilt hr Toomas Kruusimägi-lt 5 minutit esinemisaega ning tegin lühikese eneseväljenduse oma idee ja visiooni kohta. Rääkisin ma sellest, millest ma ikka viimasel ajal tihtilugu räägin - teaduse ja tavakodaniku vahel infolõhe kaotamise vajalikkusest ning noorte julgustamisest leida enda jaoks sobiv teadusvaldkond millesse süveneda ja milles tuua edu nii endale kui meie riigile.

Järgnes palav aplaus, mis näitas, et ma polnud seal saalis ainus kes nii mõtles - suurepärane. Järgneval päeval naasin Pärnusse, et viia sinna oma mõtteid paberkandjal. Siis hakkasid minu juurde tulema inimesed, ennast tutvustama ja avaldama siirast poolehoidu minu visioonile ja tegemistele. Kes saabus koolijuhina, kes lapsevanemana, kes koolitajana, kes kodanikuna - kõik nad süstisid minusse vajaliku hulga positiivsust ja kindlustunnet, et saaksin olla kindel oma nägemuse õigsuses.

Reaalsus on see, et nii HM kui ka muud haridus- ja teaduskorraldusega seotud asutused, ülikoolid ning nüüd ka haridusjuhid ja koolijuhid peavad Mõistlik Maamuna ideid ja tegevusi vajalikeks. Seda on nad mulle kõik näost näkku öelnud.

AGA. Reaalsus on ka see, et mitte ükski Eestis eksisteeriv rahapada ega euroraha-pada, mis kõik nii uljalt levitavad teavet toetuste andmise kohta, ei näe seda, mida näevad eelmainitud haridus- ja teadusasutused.

Huvitav miks see nii on? Mina juba enam ei tea. Kuidas saab juhtuda, et just praegusel ajal meie riigis suunatakse haridust ja teadust propageeriv idee nõndamoodi ignoreerides saatuse hoolde??

...see on su töö, mis tippu tallab tee...

Friday, February 22, 2008

Filosoofide vajadus iseseisvas Eestis

Kunagi ammu-ammu uurisid mõningad inimesed meie maailma ja siin toimuvaid nähtusi, vaadates seejuures meie planeedist ka kaugemale. Neid uudishimulikke kutsuti filosoofideks. Filosoofia (kreeka keeles teadusearmastus) sisaldas endas kõiki teadusharusid peale usuteaduse, juura ja meditsiini. See tähendab, et kõik kes tegelesid füüsika, keemia, astronoomia, bioloogia või muu loodust uuriva teadusega, olid filosoofid. See oli ka suur leiutamiste periood, mis oli ilmselgelt soodustatud inimeste valdkondadevaheliste ehk interdistsiplinaarsete teadmiste poolt. Sokrates ütles, et läbiuurimata elu pole elamist väärt. Käesoleva kirjatüki autor usub, et interdistsiplinaarsus on uuesti saanud üheks oluliseks isiku kvaliteedinäitajaks.

Inimese esimest 12 kooliaastat on raske ületähtsustada. Selle aja jooksul arenevad inimajus närvirakkude (neuronite) vahelised ühendused (sünapsid) eriti kiiresti. Varajases nooruses tekivad sünapsid tunduvalt lihtsamini ja kiiremini kui vanemas, ka ülikooli eas. Füsioloogiliselt on määratud, et inimene on loovam ja areneb kiiremini just esimese 18 eluaasta jooksul. See muidugi ei tähenda, et pele keskkooli hakkab inimene taandarenema. Peale selle, et esimese 12 aasta jooksul õpib inimene eksisteerima koos teiste indiviididega, saab ta suhteliselt lühikese aja jooksul juurde väga palju teadmiseid eri valdkondadest, just nagu filosoofid antiikajal.

Mina teen ettepaneku lisada kõikide vaba Eesti ülikoolidesse üks uus kursus "Suur pilt ja selle tahud", milles jätkatakse valdkondadevahelist õpet, nüüd juba veidi kõrgemal tasemel kui keskkoolis. Nii tekiks inimajus vajalikud sünapsid, mis aitavad tal kogu "kompotti" paremini mõista. Valdkondadevahelised teadmised on need, mille kaudu võib suure tõenäosusega oodata uudseid ja loomingulisi lahendusi probleemidele, mille lahendusega ei saa hakkama ühe kindla valdkonna inimesed. Niiet siit üleskutse iseseisvuspäeva varjus: "Harjutagem asjadele vaatama erinevate kändude otsast"