Kuidas kavatseb Eesti Riik ellu viia oma strateegilise arengukava Teadmistepõhine Eesti aastaks 2013? Kindlasti ei istu Eesti riigijuhid selles suhtes käed rüpes ning Haridus- ja Teadusministeeriumil, Eesti koolidel ja ülikoolidel, teadusasutustel ja Eesti Teaduste Akadeemial on mängida tähtis roll selle saavutamisel. Teadmistepõhine ühiskond viitab sellele, et indiviid, iga ühiskonna algosake, annaks oma panuse selle eesmärgi saavutamisel. Tarvis on kaotada infolõhe tavakodaniku ja teaduse vahel. Piltlikult tähendab see umbes seda, et kodanik valib hambaarsti järjekorras aina sagedamini kõmuajakirja asemel populaarteadusliku ajakirja. Teadmistepõhise ühiskonna loomisega tuleks pihta hakata juba lasteaias, millal inimese aju areneb kiiremini kui kunagi varem või hiljem. Aga pihta võib hakata ka vanaema ja vanaisa, kes oma elutarkuses teevad vahet olulise ja ebaolulise vahel ning näitaks õigeid teeviitasid endast noorematele. PISA testi küsitlusest selgub, et 14% vastanud õpilastest tahavad jõuda tippteadusesse - kui tahavad, peavad saama!
Ma loodan, et Eesti on arenemas riigiks, kus inimesed avastavad, et seltskonna- ja kõmuajakirjade uhkusega oma lemmikuteks nimetamine ei ole enam populaarne. Võibolla on asi lihtsalt selles, et Eestis pole piisavalt alternatiive sellele massilisele pseudoväärtuste ülistamisele meie supermeedias. Selles suhtes on mul palju oponente, mis on hea väljakutse. "Samas paadis" olevad inimesed peaksid nüüd seljad vastamisi panema ja tegutsema ühiselt. On olnud huvitav täheldada, kuidas näiteks Austrias, Saksamaal ja Hollandis on hambaarsti kabinettide ooteruumides laual kapsaks loetud National Geographicu erinevad numbrid. Kas asi oleks parem, kui telekanalid Discovery ja National Geographic oleksid eesti keelse tõlkega? Võibolla, aga võibolla pole selleks vajadust, sest me oleme ju loovad.
Mul on hea meel, et on olemas sellised algatused nagu Tiit Kändleri teaduslehekülg Eesti Päevalehes, teadus.ee ja novaator.ee, Mart Ummelase juhitav Mnemoturniir ja Huvitaja ning Jaan Tootseni Ööülikool ja Priit Enneti teadusuudised Vikerraadios, Margus Maidla juhitav Kukkuv õun Kukuraadios, muidugi ka paberkandjal Horisont. Kõik me asume "samas paadis" ja üritame näidata seda tegelikkust, milles me kõik elame ja kus sündmused toimuvad. Tutvustada neid tegevusi, mis uurivad selles tegelikkuses toimuvaid nähtusi ja proovivad vastata fundamentaalse tähtsusega küsimustele. Mis tegelikkuses? Kui nüüd suurt pilti silme eest hoida, siis selles tegelikkuses, mis puudutab meid kui intelligentseid organisme, meie elukeskkonda, nähtusi meie ümber, meie Maad ja universumit.
Kõigest veelgi lähemalt Mõistliku Maamuna esimeses osas "Milleks Eestile teadus", www.maamuna.ee
Rando Pikner
Ma loodan, et Eesti on arenemas riigiks, kus inimesed avastavad, et seltskonna- ja kõmuajakirjade uhkusega oma lemmikuteks nimetamine ei ole enam populaarne. Võibolla on asi lihtsalt selles, et Eestis pole piisavalt alternatiive sellele massilisele pseudoväärtuste ülistamisele meie supermeedias. Selles suhtes on mul palju oponente, mis on hea väljakutse. "Samas paadis" olevad inimesed peaksid nüüd seljad vastamisi panema ja tegutsema ühiselt. On olnud huvitav täheldada, kuidas näiteks Austrias, Saksamaal ja Hollandis on hambaarsti kabinettide ooteruumides laual kapsaks loetud National Geographicu erinevad numbrid. Kas asi oleks parem, kui telekanalid Discovery ja National Geographic oleksid eesti keelse tõlkega? Võibolla, aga võibolla pole selleks vajadust, sest me oleme ju loovad.
Mul on hea meel, et on olemas sellised algatused nagu Tiit Kändleri teaduslehekülg Eesti Päevalehes, teadus.ee ja novaator.ee, Mart Ummelase juhitav Mnemoturniir ja Huvitaja ning Jaan Tootseni Ööülikool ja Priit Enneti teadusuudised Vikerraadios, Margus Maidla juhitav Kukkuv õun Kukuraadios, muidugi ka paberkandjal Horisont. Kõik me asume "samas paadis" ja üritame näidata seda tegelikkust, milles me kõik elame ja kus sündmused toimuvad. Tutvustada neid tegevusi, mis uurivad selles tegelikkuses toimuvaid nähtusi ja proovivad vastata fundamentaalse tähtsusega küsimustele. Mis tegelikkuses? Kui nüüd suurt pilti silme eest hoida, siis selles tegelikkuses, mis puudutab meid kui intelligentseid organisme, meie elukeskkonda, nähtusi meie ümber, meie Maad ja universumit.
Kõigest veelgi lähemalt Mõistliku Maamuna esimeses osas "Milleks Eestile teadus", www.maamuna.ee
Rando Pikner
1 comment:
Selles suhtes olen täiesti nõus, et inimese väärtushinnangud kujunevad suhteliselt varajases eas. Küll võivad need ka hiljem muutuda aga lihtsam on kindlasti inimesi suunata kui nad on noored ja mõjutatavad. Kuidas seda aga teha, mida tehakse mujal maailmas teisiti, kuidas saavutatakse ja on saavutatud meie eesmärk mujal maailmas. Kas on vaja leiutada uus jalgratas või on selle töötav mudel juba olemas? Kas oled uurinud, on sul suhted/kontaktid mõttekaaslastega väljaspool meie riiki?
Ma omaltpoolt arvan, et algklassides on võimalik effektiivselt lapsi suunata läbi huviringide - loodusringid, tehnikaringid vms. Seda tuleb teha muidugi hästi kaasahaaravalt, et köita ikkagi lapsi, sest sunniviisiliselt ei tärka kellegil huvi. See nõuab aga väga head inimressursi ja kuna tasud ei ole valdkonnas suured, siis võimekad inimesed on tegutsevad koolitusfirmades või mujal. Kas siin on pall jälle riigi käes, kes peaks rohkem finantseerima laste huviringe, et ka oma ala tipud oleks huvitatud selles valdkonnas tegutsema ja mitte ainult fanaatikud, kes teevad seda vaid missioonist?
Post a Comment