Friday, February 22, 2008

Filosoofide vajadus iseseisvas Eestis

Kunagi ammu-ammu uurisid mõningad inimesed meie maailma ja siin toimuvaid nähtusi, vaadates seejuures meie planeedist ka kaugemale. Neid uudishimulikke kutsuti filosoofideks. Filosoofia (kreeka keeles teadusearmastus) sisaldas endas kõiki teadusharusid peale usuteaduse, juura ja meditsiini. See tähendab, et kõik kes tegelesid füüsika, keemia, astronoomia, bioloogia või muu loodust uuriva teadusega, olid filosoofid. See oli ka suur leiutamiste periood, mis oli ilmselgelt soodustatud inimeste valdkondadevaheliste ehk interdistsiplinaarsete teadmiste poolt. Sokrates ütles, et läbiuurimata elu pole elamist väärt. Käesoleva kirjatüki autor usub, et interdistsiplinaarsus on uuesti saanud üheks oluliseks isiku kvaliteedinäitajaks.

Inimese esimest 12 kooliaastat on raske ületähtsustada. Selle aja jooksul arenevad inimajus närvirakkude (neuronite) vahelised ühendused (sünapsid) eriti kiiresti. Varajases nooruses tekivad sünapsid tunduvalt lihtsamini ja kiiremini kui vanemas, ka ülikooli eas. Füsioloogiliselt on määratud, et inimene on loovam ja areneb kiiremini just esimese 18 eluaasta jooksul. See muidugi ei tähenda, et pele keskkooli hakkab inimene taandarenema. Peale selle, et esimese 12 aasta jooksul õpib inimene eksisteerima koos teiste indiviididega, saab ta suhteliselt lühikese aja jooksul juurde väga palju teadmiseid eri valdkondadest, just nagu filosoofid antiikajal.

Mina teen ettepaneku lisada kõikide vaba Eesti ülikoolidesse üks uus kursus "Suur pilt ja selle tahud", milles jätkatakse valdkondadevahelist õpet, nüüd juba veidi kõrgemal tasemel kui keskkoolis. Nii tekiks inimajus vajalikud sünapsid, mis aitavad tal kogu "kompotti" paremini mõista. Valdkondadevahelised teadmised on need, mille kaudu võib suure tõenäosusega oodata uudseid ja loomingulisi lahendusi probleemidele, mille lahendusega ei saa hakkama ühe kindla valdkonna inimesed. Niiet siit üleskutse iseseisvuspäeva varjus: "Harjutagem asjadele vaatama erinevate kändude otsast"

1 comment:

Mats Volberg said...

Üks tõsine raskus on aga kahjuks see, et vähemalt Tartu Ülikoolis lämmatab bürokraatia üsna palju igasugust võimalikku interdistsiplinaarsust juba enne kui see tekkida saab.